Austatud Ülle-Marike Papp
Kirjutan Teile seoses Teie hiilgava ideega keelustada alaealistel Riigikogu istungite jälgimine. Olen senisest elust enamuse ajast olnud alaealine ning pean tunnistama, et kui Teie idee oleks läbi läinud enne kui ma täisealiseks sain, siis oleksin praegu Facebookis kogumas toetuslehele Teie vastu allkirju ning süüdistaksin Teid Eesti Vabariigi Põhiseadusliku korra ohtuseadmsies, sest tulenevalt Põhiseadusest on kõigil Teie keelustada soovitud tegevuseks õigus.
Teie tegevus on tegelikult võitlus diskrimineerimise vastu. Või ma eksin? Ma leian, et Teie peaksite seda teadma ja kui ei tea, siis toon välja ka enda arusaama diskrimineerimisest (Euroopa Komisjoni definitsioon peaks olema ligilähedane) - diskrimineerimine on inimese või inimeste hulga teistsugune kohtlemine nende päritolu, poliitiliste vaadete, kodakondsuse või ükskõik millise muu tuvastatava parameetri põhjal.
Ka mina võitlen diskrimineerimise vastu. Aga ma ei ole nii kahepalgeline, et unustada sooline võrdõiguslikus ajal, mil meenutan igapäevaselt, et vanus on vaid number. Kellegi teisiti kohtlemine vanuse tõttu on ju puhta lollus?! Keelata kellelgi info hankimine seetõttu, et ta on alaealine? Keelata tal vaadata kuidas TEMA riiki juhitakse? Keelata tal õppida tundma Riigikogu tööd? Aga kuidas te kujutate endale ette 9. klassi õppekäiku Riigikokku? Et õpetaja läheb üksinda?
Stenbocki maja ette tahaksite te vist traataia paigaldada, sest sealt leiab naisministritest vaid Keit Pentuse. Kuidas on Riigikohtuga? Kas me ei tohiks Eesti Pangast teha ka ühtegi piiksu, sest selle juhtkond on ju puhtalt meestest koosnenud juba tükk aega? Ja kus TEIE olite, kui neid inimesi valiti? Või väidate te, et kõik on nii ebademokraatlik, et naist ei valitaks teatud ametikohale?'
Ma küsin Teie käest vastu - miks ei kandideerinud ükski naine Eesti Panga presidendi ametikohale?
Vaadake, asi on nimelt selles, et sooline võrdõiguslikus ei ole vajalik selle olemasolu pärast. Me võiksime nii kehtestada igasugused soo-, orientatsiooni-, usu- ja muud imekvoodid. Riigikokku peaks pääsema ikka see, kes saab enim hääli, mitte naine, kes kogub 13 häält ning kvoot lihtsalt nägi ette, et ta peab nüüd saama. Küsige naistelt, et miks nad siis teisi naisi ei usalda? Miks naised annavad enda hääle meestele?
Ma ei ole mingi eriline noorteesindaja, vaid vähesel määral. Esindan enda tegudes Tallinna linna noori, kuivõrd olen nende poolt valitud enda esindajaks linnakomisjoni ja kasutan seda mandaati selleks, et küsida Teie käest tõsimeeli järgmised küsimused:
- Kas Te ei leia, et diskrimineerite enda väljaütlemisega noori?
- Kas Te ei leia, et see, et üks minister/Riigikogu liige ei oska käituda tähendab seda, et valija on teinud vale valiku, mitte seda, et mehed on "üle"?
- Mida arvate sellest, kui Riigikogu esimees Ene Ergma sõimas enda kahte meeskolleegi idiootideks?
