Uus kujundus on töös, tekkis viga üleslaadimisel ning kujundus on rikutud.. eks peagi parandame!

laupäev, 22. jaanuar 2011

Prognoos: kolmandad valimised, kolmas võit!

Eestis on nelja liiki valimisi, millest kolmel leian rakendust ka mina. Eks ikka selle eesmärgiga, et valimised võitta. Nendeks on Euroopa Parlamendi, kohalike omavalitsuste ning Riigikogu valimised.

Just sellises järjekorras saabusid need ka minu ellu. Esialgu aastal 2009 Eurovalimised, mille võitis Keskerakond ning seejärel kohalike omavalitsuste valimised - samal aastal, lihtsalt ilm oli külmem.

reede, 21. jaanuar 2011

IRL ei valitse, sest neis endis valitseb hirm!

12. detsembril toimus IRLi valimiskonverents AVANG, kus tutvustati erakonna valimisnimekirja, mille oli volikogu eelnevalt vastu võtnud ning avalikustati IRLi valimisprogramm.

Olles IRLi platvormiga tutvunud ning asju natukene läbi arvutanud olen aru saanud, et äraostmatud laarlased on võtnud endale samasuguse suuna nagu 4 aastat tagasi, kus katteta lubadusi anti hulgi ning peagi pärast koalitsioonileppe sõlmimist kustus see nende kodulehelt. Õnneks olin juba siis valmis selliseks sammuks ning salvestasin kõikide erakondade lubadused enda arvutisse.

kolmapäev, 19. jaanuar 2011

Esimese ööistungi elasin üle olles valimisõigusetagi!

Otsustasin lõpuks avaldada loo sellest, kuidas käisin Riigikogus ning veetsin seal olude sunnil terve öö. Oli raske, kuid läks nii nagu läks. Mul on väga hea meel, et nüüdeks on valmis saanud minu pisikesest konspektist hea lugu.

Seda kui hea see on - ei oska öelda. Pigem võin kinnitada seda, et andsin endast parima ning sündis Delfi Neljapäeviku stiilis jutt. Neljapäevikut mind küll täitma ei lastud, küll aga võin ma selle blogisse tagantjärgi postitada.

esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Säh, sulle valget! IRL lendab laimuga peale!

See küsimus on retooriline, muidugi on IRLile kõik lubatud. Kust ma saan sellise järelduse teha? See ei olegi väga keeruline. Piisab sellest, kui sa oled osav spioon ja tutvunud IRLi valimiskogul või kuidas iganes nad seda ka ei nimeta ning näinud nende võimsaid loosungeid. Sinna juurde lisada tänane artikkel Delfis ja ongi järeldus käes.
“Valimiskampaania läheb teravaks vaid siis, kui debatt muutub isiklikuks või omadussõnadest saadetuks,” ütles Delfile IRLi pressisekretär Rauno Veri. 
Kaks võimalust:
  1. Rauno Veri on lihtsalt loll ning ei tea, mis toimus valimiskogul;
  2. Ta keerutas ja valetas, kuigi sai ise väga hästi aru, millega ta hakkama sai.
Miks ma arvan, et ta on loll või valetab teadlikult? See on väga lihtne! Nende valimiskogul märkasin ma sellist slaidi:

teisipäev, 11. jaanuar 2011

Ka minule aitab!

Hiljaaegu ilmusid tänavatele plakatid - eelkõige on tänavapildis nähtavad IRLi suhteliselt läbi mõtlemata loosungid, mida jõuab lugeda vaid jala liikleja (kuid need on maantee äärde pandud) ning Reformierakonna "Võid kindel olla!" sildid. Viimaste kohta ei oskagi midagi muud öelda, kui ma olen kindel, et midagi head meile nende autorid ei too.

Vastulöögina sellele ripuvad tänaval ka Keskerakonna plakatid. Siin on minu tugi sellele erakonnale. Mina toetan! Tõesti aitab. 

reede, 7. jaanuar 2011

Pettaiga kaotas Idea enda mõistuse

On harukordselt tore päev. Minu päev algas katusel lume rookimisega ning Isamaa- ja Respublika Liidu poliitilise platvormi üle mõtiskledes. Mulle on alati meeldinud alguses midagi läbi lugeda ja siis selle üle pikemalt mõelda. Ja mis saabki olla parem olukord mõtlemiseks, kui katus, kust sa võid igal hetkel alla kukkuda. Kõige parem on muidugi mõelda samalajal sellele, et kui valid IRLi, siis see maa, kuhu sa peagi kukud on peagi maamaksu vaba. Elagu Ken-Martti Vaher.

Aga nali-naljaks, KEV (loe: Ken-Martti Vaher) ei tea ise ka veel, kuidas ta kohalike omavalitsususte (KOV) tulubaasi hakkab täiendama, kui see maks ära kaotada. Täna räägin teile hoopis sellest, kuidas KEV astus ämbrisse ja sõlmis lepingu Ideaga. 

Miks Õpilasliit on laskunud demagoogiasse?

Erakondades on kõik lihtne. Näiteks Sotsiaaldemokraatidel jookseb hommikul vaja Kirsti kontorisse, mis asub Ahtri tänaval ning hakkab meediaga võitlema, et erakond ajakirjandusse pääseks ning saaks üles visata mõne tabava kommentaari, kuid samalajal mingit kohustust mitte võtta. See on normaalne - nii on kõikide teiste erakondadega ka vist, kuigi ega ma ei tea. Mida mina parteibroilerismist tean. Seda küsige Kalle Pallingu, mitte minu käest. Selliseid näitajaid nagu tema ei ole kõigil ette panna.

Aga see ei ole tänane teema. Nimelt tasus Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatusel puhkuselt tagasi tulla, kui hakkati suust vahtu välja ajades demagoogitsema. Ja-ja! Päriselt kohe! Sellist meisterpilotaaži ei ole ma varem näinud, kuigi eks neid tänapäevaseid poliitikuid, kes on katusorganisatsioonidest välja kasvanud, on hulgi. Aga seda, et seda kasutatakse otseselt selleks, et endale poliitilist teed rajada? Nonoh.. väga halb.

neljapäev, 6. jaanuar 2011

Kas Eesti poliiteliit teab, millest üldse räägib?

SKP graafik 2005-2010 I kvartal
Oli tavaline reede, kui minu postkasti saabus järjekordne Äripäev. See oli 3. detsember 2010 kui ma hakkasin seda sirvima kohvi taga. Peale Rahumäe artikli oli seal veel palju muud huvitavat. Näiteks leheküljel 19, arvamus rubriigis kirjutas Olev Raju, Tartu Ülikooli majandusteooria erakorraline professor.

Artikkel, mis kandis pealkirja "8 lähiajaloo kõige hullemat majanduslikku seisukohta" tundus huvitav lugemine mulle, kui noorele majandushuvilisele. Kahjuks ei saanudki ma sealt väga konkreetseid kohutavaid seisukohti, pigem veendusin selles, et osadel inimestel ei ole elust üldse mingit aimu.

Järgnevad tsitaadid on kõik võetud sellest samast väljaandest. Loodame, et Äripäev ei pahanda, et ma nendega nüüd niimoodi käitun.

kolmapäev, 5. jaanuar 2011

Delfi kinkis mulle uueks aastaks televiisori!

Täna on imeline päev, sest kui tavaliselt toob ajakirjandus mulle pigem naerust või kurvastusest pisara silma, siis on tänane on teistsugune. Pealkiri ei ole eksitav ning nii see ongi - täna kella 18:30 ajal toodi mulle koju Delfi televiisor.

Igal nädalal premeerivad Delfi Rahva hääle ning Noorte hääle rubriigid lugejaid nende kirjade eest päriskroonidega, kuid iga loo eest on võimalik saada ka virtuaalseid, niinimetatud Delfi Kroone. Just nende kroonide eest saigi minu telekas ostetud. Neid kulus selleks ei rohkem ega vähem, kui 38 artiklit, terve hulk lisatud fotosid, mõni fotogalerii ning kaks head vihjet. Ma lootsin saada nii ~22" televiisori ning arvasin, et eks see mingisugune "täna ostad, homme laguneb, ülehomme garantii"-stiilis isend on, aga pidin eksima.

Teadaolevalt on see esimene juhus, kui keegi endale Delfilt on televiisori saanud, vähemalt sellist viisi ning seetõttu oli ootusärevus üleval juba tükk aega.

Pressinõukogu tegevsekretär ei tea ise ka, mis seal toimub

Aasta on otsa saanud ning seetõttu on ajakirjandus jätkuvalt kokku võtmas eelmist aastat. Nii on Delfi uurinud Pressinõukogu tegevsekretäri Maige Pröömi käest eelmise aasta "tulemusi" ning ega neis midagi jahtmatavat esialgu ei ole. Tema sõnutsi laekus kokku 42 kaebust (Pressinõukogu sai läinud aastal 42 kaebust, Delfi)

Üllatav ei ole aga nende kaebust suhteliselt kõrge arv, vaid hoopis juhtlõigule järgnenud lõik. See tekitas terve hulga segadust.

teisipäev, 4. jaanuar 2011

Pool aastat õpilasliiduta on olnud produktiivne

5. juulil 2010 kirjutasin ma Eesti Õpilasesinduste Liidule (EÕEL) märgukirja, kus loobusin tulevastest suhetest nendega järgmise üldkoosolekuni. Tänase päevani ei ole ma nendega suhteid loonud ning pigem on olnud meie koostöö nulli-lähedane. Enda seisukohtades me ei kooskõlasta enam arvamust ning veel vähem suhtleme me poliitilistel teemadel. Tihtipeale on juhutunud meil omavahel meedias ka võitlusi, kus meie seisukohad ühes või teises küsimuses ei klapi.

Vaatamata sellele olen mina suutnud isiklikult kõvasti seista selle aja jooksul õpilaste eest. Olles suhelnud erinevate inimestega olen jõudnud seisukohale, et EÕELil on piirid - need olid hakkanud mind pooma ning minu lahkumine andis mulle tuult tiibadesse kõvasti juurde. Selle aja jooksul on mind valitud kahele juhtivale positsioonile, määratud ühele auväärt ametikohale, taasvalitud Tallinna linna Noortenõukogu aseesimeheks, tunnustatud vahepealsete tegude eest ning palju muudki. Kuid eelkõige olen suutnud effektiivsemalt seista avalikuse eest õpilaste eest ning olen kujundanud outside-of-the-box seisukohti.

Täna täitus täpselt 6 kuud ehk 184 päeva märgukirja sisseandmisest ning selle mõlemapoolsest allkirjastamisest. Teeme väikese tagasivaate sellele ajale.

Avaldasin enda seisukohad valimisteks

Täna, blogi avamise päeval otsustasin lõpuks avaldada ka enda platvormi valimisteks. Eelkõige sai selle koostamise ajendiks Õpilaste Eesti 2015, mis ei pakkunud mulle piisavat esindatust ning tundsin, et väga palju on tegelikult veel ütlemata.

Venemaa võib olla nii partner kui ka vaenlane

Kohe alguses tunnistan, et see ei ole kategooriline eriarvamus vaid pigem juhib inimeste tähelepanu tehtud vigadele ning välistab vääriti mõistmise.

Alustaksin juba sealt, kus noor ajakirjanik väidab Delfi Noorte hääles et meil on kõigil enda tuttavad, pere ja sõbrad. Väidan vastupidist – tuttavaid võib meil küll kõigil tahes tahtmata olla, kuid sõpru ei pruugi olla ning veel vähem peret. Lisaks sellele ütlen ma kohe ausalt ära, et minus on slaavi verd ning see võib kõigutada minu otsustusvõimet läbi terve artikli.

Enesekaitse algteadmised tuleks omandada juba koolis

Vargaid ning röövleid on kõikjal meie ümber. Paljud neist tekitavad lihtsalt inimeses šoki pärast mida allub ohver täielikult.

Paljud kurjategijad ei ole tegelikult meile füüsiliselt ohtlikud ega suudaks meile kahju tekitada. Enim mõjub meile šokina nende tegevus, mida me ei ole osanud oodata ning me ei julge midagi teha, sest ei tea, kuidas käituda.

Isikublogi lennu algus

Hei-hoo!

Täna on natukene eriline päev. Esiteks on tegemist selle aasta viimase 4. jaanuariga ning teisalt avasin ma just täna enda blogi, mida kavatsen järjepideval täita. Vajadust selle järgi ei olegi, kuid grafomaania võtab minust võimust ning enam ei suuda mulle ükski väljaanne pakkuda ruumi eneseväljenduseks. Vaevalt, et keegi seda tahtiski väga teha.