Vaatamata sellele olen mina suutnud isiklikult kõvasti seista selle aja jooksul õpilaste eest. Olles suhelnud erinevate inimestega olen jõudnud seisukohale, et EÕELil on piirid - need olid hakkanud mind pooma ning minu lahkumine andis mulle tuult tiibadesse kõvasti juurde. Selle aja jooksul on mind valitud kahele juhtivale positsioonile, määratud ühele auväärt ametikohale, taasvalitud Tallinna linna Noortenõukogu aseesimeheks, tunnustatud vahepealsete tegude eest ning palju muudki. Kuid eelkõige olen suutnud effektiivsemalt seista avalikuse eest õpilaste eest ning olen kujundanud outside-of-the-box seisukohti.
Täna täitus täpselt 6 kuud ehk 184 päeva märgukirja sisseandmisest ning selle mõlemapoolsest allkirjastamisest. Teeme väikese tagasivaate sellele ajale.
14 esinemist meedias
- neist 11 otseselt õpilasi puudutavatel teemadel
- kaks korda otseselt EÕELi puudutavatel teemadel
- 4 korral arvamusartikliga
Manifest 15 teesi: Meie ühine Eesti!
- 100 päevaga valmis põhjalik Eesti elu paremuse poole suunav manifest
- Läbi on viidud 15 kohtumist erinevates kohalikes omavalitsustes
- Mõtteid on kogutud 4 erineval konverentsil, mis otseselt puudutavad noorte elu
- Läbi on analüüsitud kümned arengukavad ning sajad õigusaktid
- korraldatud on 2 tänava-arvamusküsitlust
- enamus manifestist puudutab õpilaselu
Panus noortevaldkonnas
- 4 sündmuse korraldustoimkonna liige (kogu osalejate arv ületab 1100 noort)
- 2 videokonverentsi haridusperifeeria vähendamise teemal Euroopa liidu riikide õpilaste esindajatega
- 2 välisvisiiti Balti riikide õpilastega kohtumiseks ning haridusküsimuste arutamiseks
Kindlasti on toimunud ka teisi asju, mida oleks võinud siia kirja panna, kuid ma ei leia, et selle järgi oleks vajadust. Ma usun, et minu kunagine prognoos sellest, et praegune Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatus laguneb on kõikidel veel hästi meeles ja kui ei ole, siis tuletage see endale meelde. Minagi olin üks nendest, kes soovis hakkata kihla vedama, kes esimesena välja langeb.
Tähelepanuväärne on see, et kogu eesseisus on vahetunud. Endisest esimehest ja aseesimehest on juhatuses alles vaid aseesimees ning temagi on enda koha loovutanud uuele tulijale. Ka on haaranud G5 koolide õpilased võimu EÕELi juhatuses, mis oli üks vanade aegade suurimaid hirme. Praegused esimehe ja aseesimehe kohusetäitjad on mõlemad Tallinna "eliitkoolide" õpilased.
Seevastu on EÕEL saavutanud vapustavaid edusamme:
- Väljaspaistvad aktivistid ning tegusad töötajad on lahkunud
- Õpilaslehe välja andmisest enne Üldkoosolekut unistab ainult Elis Tootsman, kellele oleks see ainus töövõit
- Lubatud logouuendust ei ole
- Lubatud veebilehekülje uut disaini ei ole
- Tugevat panust sotsiaalvaldkonda ei ole
- Muudetud on ametlik lühend "ESCU" tundmatuks "õpilasliit"-ks
- "Sõltumatut" väljaannet juhib ja kurreerib organisatsiooni juhatuse liige
- Esinetud on demagoogiliste ja mitte midagi ütlevate sõnavõttudega
- Koolide võrdlustabeli projekt on saanud endale 3. (!!!) projektijuhi ning mingit progressi EI OLE!
- Täiesti välja surnud on rahvusvaheliste suhete töögrupp ning meie esindatus on muutunud haletsusväärseks
- Aasta ajaga kuulutati välja konkurss Õpilaslehe toimetuse leidmiseks ning nüüd toimus nende esimene koosolek
- Suudeti aasta ajaga vahetada ära domeen!
Ei ole mõtet jätkata. Vanasti kiideti meid hea esindatuse ning struktuurse töö eest, mida arendasime tollal mina ja Marge Mölder, rahvusvahelisele tasandile viisime. Tähelepanuväärne oli see, et me kasvatasime töögrupi näol järelkasvu, kuid nüüd on see tegevus surnud.
Kahetsusväärne on see, et meie projekt, mille me kunagi kirjutasime paari nädalaga, töötades ööd ja päevad kontoris on vist välja surnud. Nii palju siis kümnete tuhandete kroonide eest kirjutatud projektist, mis oleks pannud aluse tugevale põhjaregiooni rahvusvahelisele koostööle õpilasliidrite vahel.
Täna, pool aastat hiljem oskan ma öelda, et olen teinud rohkem selle organisatsiooni arenguks kui kogu organisatsioon tervikuna. Kui võrrelda meie eelarveid, siis minu oma on selle aja jooksul olnud pelgalt üle 18 000.- EEK ning see sisaldab endas söömist, välislähetuste korraldamist ja paljutki muud. See on märk organisatsiooni oskamatusest effektiivselt majandada ning on kurb näha, kuidas raha ning potensiaal lastakse tuulde oskamatu juhtimise pärast. Kuid igal juhatusel on enda lõpp.
Valimised on tulekul ning seekord ma ei mõtle Riigikogu valimisi. Valimiskasti juurde lähevad peagi õpilased ning õpilasesindajad. On jäänud vaid loota, et neil jätkub südikust vaadata enda sisse ning mõelda, kas see juhatus tegi nende jaoks midagi reaalselt ära!
Kohtume Eesti Õpilasesinduste Liidu XXIV Üldkoosolekul kevadel ja ütleme koos, mis me asjast arvame!
0 comments:
Postita kommentaar