Just sellises järjekorras saabusid need ka minu ellu. Esialgu aastal 2009 Eurovalimised, mille võitis Keskerakond ning seejärel kohalike omavalitsuste valimised - samal aastal, lihtsalt ilm oli külmem.
Ma pean tunnistama, et see ettevõtmine ei olnud kergemate killast, sest selle kõrval tuli tegeleda enda kooliga ning ka enda arendamisega. Juba koolipäevad olid 7-8 tunni pikkused ning kella 16ks olin ma tavaliselt juba tööpostil KOV valimistel ajal. Minu tööpäevad olid ebatavaliselt pikad, sest sellel ajal jõudsin ma koju tavaliselt kella poole kümne ajal, vaatamata sellele, et tegelesin ma ju Kristiine linnaosa kampaaniaga, mis ei ole minu kodukandist üldse kaugel.
Aga päris esimesed valimised, Eurovalimised, olid veelgi kurnavamad, sest meid küll soosis ilmastik, kuid seevastu olin ma oluliselt noorem ning alustasin enda tööpäevaga tavaliselt juba kella 13-14 vahel. Jõudes mõned minutid pärast kella 22 koju ei olnud kerge end taaskord õpitööle sündida. Valimised tegi minujaoks keerulisemaks see, et minu põhiline tööpõld oli Lasnamäel, mis on bussiga enam kui tunni aja kaugusel minu kodust. Õnneks oli Sofia, kes mind sõidutas, sest enamus meie koduteest kattus ning tema juhatas meie staapi.
“Ma ei ole olnud kunagi edutust kampaaniast osa võtnud, seda vedanud ega selle väljatöötamisega tegelenud. Edu indikaatoriks on olnud alati võit!”
~ Turunduskonverentsil Riias, 2010.
Esimene valimispidu oli minujaoks kohalike omavalitsuste oma. Ma mäletan seda hästi, sest tegemist oli pühapäevaga ju ning olles mitu tundi lehvitanud lippu "Öö valitutega" saates Kanal 2 stuudios olin ma juba peole jõudes üksjagu väsinud, kuid olles valitutega koos oli mul hea meel näha, kuidas erakond toimis ühtsena.
Ja oh seed siirast rõõmu, kui ma jõudsin koju ja mind vanemad vastu võtsid. Sõnadega: "Huraaa! Me ei peagi Tallinnast ära kolima!" tegin ma kindlasti neile tollal nalja, kuid minujaoks oli asi üpris tõsine. Tõeline töövõit!
Täna on jäänud loetud xx päeva selleni, kui saabub demokraatia võidupäeva "eelvoor" ehk eelvalimised. 6. märtsini 2011, kui toimub Riigikogu valimiste viimane valimispäev on jäänud xx päeva. Seda ei ole üldse nii palju ning töö valimiste võitmiste kallal käib juba aktiivselt.
Minu toas on leidnud aset taaskord enamus traditsioonilistest muutustest. Loendurid, mis jooksevad televiisori ekraanil näitavad aktiivse valimisagitatsiooni keelu algusaega, välireklaami keelu alguse aega ning muidugi lõpliku valimistulemuse saabumise ligikaudset aega.
Loodame, et Heiki Sibula juhitud Valimiskomisjon suudab see aasta esitada tulemused korralikult ning ei teki suuri tõrkeid nende veebiga, nagu juhtus möödunud aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal, kui süsteemi tõrgete tõttu ei olnud valimistulemusi võimalik vaadelda, olgugi, et need oli väidetavalt juba olemas. Siis tekitas see mitmeid küsimusi ning ma väga loodan, et nende vältimiseks on tehtud hea töö ära ning, et mul puudub põhjus kahelda süsteemi funktsioneerimises.
Need on minu kolmandad valimised. Meie meeskonnad on kogenumad ning targemad, kui kunagi varem. Meie inimesed on motiveeritud ning valmis kulutama ka mitte ühe paari kingi läbi, kui see on vajalik. Meie kandidaatide käed ei väsi eal käepigistustest, kõrvad kuulamisest ning suu enda kavatsuste tutvustamisest.
Tuleb vaid loota, et nii kandidaadid kui kampaaniatoimkondade juhid ning liikmed on suutelised mobiliseerima enda jõud ning tahtelised mängu panna kõik enda oskused, sest ma võin kinnitada teile üht - lahing ei saa kerge olema!
Ma usun, et siit tuleb kolmas võit. Ei ole mingit kahtlust, et vähemaga leppida pole meil mingit põhjust ning valijate usaldus meie vastu peaks olema suurem, kui kunagi varem.
0 comments:
Postita kommentaar