Rootalu ja Peterson on tapnud EÕELi läbipaistvuse!

Ekraanitõmmis viimasest EÕELi juhatuse protokollist

Ei ole mingi saladus, et ma olen suhteliselt kaua olnud Eesti Õpilasesinduste Liidu aktivist. Juba Merilin Piipuu ajal oli minu nina võimalik näha EÕELi kontoris ning hiljem, Deivi Sarapsoni juhatuse ajal olin suhteliselt tihe külaline. Koos sai seda kontorit koristatud, seal tööd tehtud ning arutatud ka tööväliseid küsimusi. Üldiselt iseloomustas seda aega suhteliselt hästi korraldatud läbipaistvus: inimesed olid kontorisse teretulnud siis kui nad seda soovisid; juhatuse liikmed ei tähtsustanud enda staatust üle; salajasi dokumente, kui selliseid ei olnudki väga; juhatuse protokollid olid alati üleval.

Vaadates tagasi tean ma rääkida, et see ei olnud alati niimoodi, kui Merilin Piipuu juhatus andis sellele tugeva tõukke edasi ning juba Martinsoni juhatuste ajal hakkas asi edenema kindlasti paremuse poole. e-ajastu saabumine võimaldas inimesi paremini informeerida toimuvast ning see oli asjade loomulik kulg.

Aasta 2009 kevadised üldkoosolekul valiti taaskord uus juhatus ning selle juhatuse aeg oli äärmiselt keeruline. Esimees Sille Lukk sai sellega aga vapustavalt hakkama ning see, kuidas ta pidi juhatuse tehtud vigade pärast, mida ta tegelikult mõjutada ei olekski saanud, punastama Üldkoosoleku ees kandes ette juhatuse aruannet, oli märk tema tõelistest juhi omadustest. Ta tunnistas ennast süüdi, kui oli süüdi ka keegi teine. Näpuga ei näidatud.

Petersoni juhatus
Aasta aega hiljem valiti Raplas uus juhatus mille esimeheks sai mõnedeks kuudeks noor Kristo Peterson. Mida me tema valitsemisajast teame? Teame seda, et ajaloos jääb meenutama tema valitsemisaega 2 protokolli. Rohkem neid ei ole, vähemalt minul, kui õpilasel nendele ligipääs puudub. Kahe protokolli puhul olen ma teadlik sellest, et arutati küsimusi ning jagati raha. Kulud olevat kontrolli alt väljunud ning nende ohjeldamisega tegeles aktiivselt tegevjuht Siiri Pajupuu, kes oli pandud Rahandusministri rolli eelarvet kärpima. Ülejäänud juhatusel puudus ilmselgelt selleks piisav kompetents. Juba Raplas vedasin ma kihla, et millal juhatus laguneb ning pean tunnistama, et olin eksiteel olnud. Hoopis varem! Esimehe lahkumist ei suutnud aga ennustada isegi mina ning see oli tõesti ootamatu. Ma eeldasin, et süüallikas jääb organisatsiooni sisse ning see mädaneb vaikselt edasi. Õnneks läks aga teisiti ning korra umbusaldusringile läinud Peterson taganes ise ning lahkus juhatusest. Aseesimees Gerrit Lääne loobus enda kohast, kuid jäi juhatusse. Viimase puhul oli tegemist puhtalt populistliku sammuga, sest aseesimehe roll ei ole EÕELi struktuuri puhul väga määrav ning reaalset võimu kui sellist talle ei omistata.

Tema valitsemisajast on teada see, et surid paljud rahvusvahelised suhted ning minu andmete kohaselt kaotati ühe Euroopa Liidu rahadest ette valmistatud projekti juba saadud rahastus. Selle suurusjärk ulatub ligi 100 000 kroonini, mis on ligikaudu 6500€.

Mis jääb Rootalu juhatust mälestama?
Mitte midagi. Vähemasti nii tundub ühele inimesele uurib Eesti Õpilasesinduste Liidu kodulehekülge täna, 5. jaanuaril 2011. Tühjus - absoluutne null. Teadaolevalt ei ole ühtegi protokolli avalikus ruumis leida võimalik, mis näitaks, et juhatus on midagi teinud. Tegevbüroo tegemistest teame me seda, et hoogsalt toodetakse infokirju ning saadetakse pressiteateid. Meediamonitooring töötab hästi ning kommunikatsioon funktsioneerib. Kahjuks on tegemist aga paljuski ühepoolse suhtlusega.

Sellest kõigest võime teha ühe järelduse - läbipaistvus on surnud. Loodan, et kauaks see nii ei jää ning kevadel valitav juhatus suudab meile taaskord seda pakkuda. Õpilastel on õigus teada, kuidas kulutatakse nende nimele võetud raha, mida teeb nende valitud juhatus ning kuidas nende esindajad käituvad partneritega. Läbipaistvus on võti ning see toob ja loob usalduse.

Valimisteni!