Üllatav ei ole aga nende kaebust suhteliselt kõrge arv, vaid hoopis juhtlõigule järgnenud lõik. See tekitas terve hulga segadust.
Pressinõukogu tegevsekretär Maige Prööm ütles BNS-ile, et pressinõukogu tegi lõppenud aastal 34 otsust, millest üheksa olid õigeksmõistvad ja 34 taunivad.Kui pressinõukogu tegi 34 otsust, millest üheksa ülid õigeksmõistvad, siis jääb alles 25 kaebust, millele anda hukkamõistev otsus. Imekombel on taunivaid otsuseid sündinud aga tema andmetel 34. See teeb kokku hoopis 42 kaebust, mida on täpselt nii palju, kui on nimetatud kaebusi pealkirjas. See võiks olla inimlik eksitus, kuid selle muudab hullemaks järgmine lause lõik.
Tagasi võeti või lükati kolm ja lahendita jäi samuti kolm kaebust.Teeme lihtsa arvutuse:
- 34 taunivat otsust
- 9 õigeksmõistvat otsust
- 3 tagasi võetud või tagasi lükatud kaebust
- 3 lahendita kaebust
Sellest teen ma järelduse, et see pressinõukogu on sama hästi korraldatud organisatsioon nagu on ka meie ajakirjandus. Kohtutelt eeldatakse tavaliselt korrektsust ning just seda funktsiooni üritab osaliselt Pressinõukogu täitta.
“Kui varem olid pressinõukogule esitatud kaebused üsna üldised, siis täna on ajakirjanduse eetikakoodeksis täpselt järge aetud,” ütles Valner.Mul on hea meel, et inimesed on näpuga hakkanud järge pidama, aga Valner, kes on Pressinõukogu esimees, peaks enda tegevsekretäril küll silma peal hakkama hoidma, sest kui ta nii väikeste numbritega hakkama ei saa, siis kuidas küll see organ pankrotti ei lähe?
0 comments:
Postita kommentaar