15 teesi: Meie ühine Eesti
Tallinn
4. jaanuar 2011
4. jaanuar 2011
Usus Eesti riigi ja rahva vajalikusesse,
tahtes tagada õnneliku elanikkonda,
soovis anda inimestele kindlustunnet,
unistades paremast Eestist kõigile,
süstimaks kindlustunnet elanikesse,
olen koostanud enda manifesti "15 teesi: Meie ühine Eesti", mis sisaldab endas minu seisukohti riigijuhtimise prioriteetsetest küsimustest.
Meie riigi eest!
1. Rahvaalgatus tuleb seadustada Põhiseaduse tasandil
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 1 sätestab kõrgemaima võimu kandjaks rahva, kuid ei võimalda rahval otseselt osaleda õigusloomes. Selle valguses on oluline selle võimaldamine enamal, kui märgukirja saatmise teel. Rahvaalgatuse seadustamine aitab võõrandumistunde tekkimise vastu ning soosib aktiivsemat sekkumist poliitikamaastikule. Selline võimalus on rakendst leidnud näiteks Šveitsis, kus on rahvaalgatus võimalik riiklikul ning kohalikul tasandil.
2. Eesti maksusüsteem vajab põhjaliku ülevaatamist
Kiiresti arenevas maailmas on oluline kaasas käia muutuvate trendidega ning mõista ühiskonna struktuuri muutusi. Me elame vananevas ühiskonnas ning meile on väga oluline stabiilse järelkasvu tagamine ning samaaegselt eakatele väärilise elu tagamine. Selleks tuleb üle vaadata Eesti maksusüsteem ning kaaluda astmelise tulumaksu kehtestamist, nagu seda on teinud enamus heaoluriigid.
3. Alkoholi reklaam peab olema täielikult keelustatud televisioonis
Televisiooni põhiliseks vaatajaskonnaks on Eesti püsielanikud, kelle tervis on meile olulisem, kui miski muu. Seetõttu tuleks keelustada alkoholi reklaam televisioonis ning seada piirangud tänavareklaamide arvule.
4. Keskhariduse kättesaadavus peab olema tagatus kõikidele soovijatele
Kesk- ja keskerihariduse kättesaadavuse tagamiseks on oluline hariduskulutuste suurendamine 8%le Eesti Vabariigi SKPst ning seeläbi tuleb tagada täielikult tasuta keskhariduse omandamine. Töövihikud on oluline osa õppevahenditest ning nende soetamine ei tohiks laskuda lapsevanemate õlgadele. Transport kooli ning koju peab olema tagatud ning rahastatud riiklikult.
5. Põhikool peab tagama ellujäämisoskuse
Eestis upub aastas ligi 100 inimest. Me ei tohiks lubada endale ühtegi õnnetut õnnetusjuhtumit, kus inimene upub puudulike ujumisoskuste tõttu. Selliseid juhtumeid on palju ka muudes valdkondades. Selle vältimsieks tuleks lisada riiklikusse õppekavasse kohustuslik ujumis- ning liiklusõpe, mis võimaldaks inimestele ohutuma liiklemise ning suplemise. Vajalik on enesekaitsekursuse lisamine 2. kooliastme õpilaste kavasse, võimaldamaks nendele suuremat kaitsevõimet röövimise vastu. Tervisekasvatus peab olema läbiv aine põhikoolis ning sisaldama endas baasteadmisi suguelust.
6. Akadeemiline puhkus tuleb seadustada ka gümnaasiumis
Gümnaasiumi lõpetajal on ees suur valik, mis määrab endamuse tema tulevasest elust. Õigete otsuste langetamine eeldab laiemat maailmapilti, kui annab Eesti haridussüsteem ning kui ühel noorel on võimalik õppimise kõrvalt omandada. Vajalik on akadeemilise puhkuse võimaldamine, mis võimaldaks inimestel reisida ning avastada võimalusi. Niisamuti võimaldab puhkus lõpetada kooli suurema vaevata nendel noortel emadel, kellele on rasedus tulnud üllatusena.
7. Kõrgharitud kodanikkond peab olema riigi prioriteet
Väikese rahvaarvu tõttu ei ole meil võimalik valida inimesi ning on väga oluline spetsialistide koolitamine ning kvalifitseerunud tööjõu säilitamine Eestisse. Kõrgharidus peab olema kättesaadav kõikidele ning seda tasuta kujul. See on meie relv majanduslikul alusel tekinud tõrjutuse vastu kõrgharidusest.
8. Riik vajab noorte nõuandvat komisjoni
Noorte küsimustes teab rääkida ikka noor. Märt Treier on öelnud, et mida tema ka teab sellest, mida tunneb üks 16-aastane saalis istudes ja teda kuulates. Meie valitsusel puudub kontakt noortega ning selle tagamiseks oleks vajalik peaministri kantselei juurde luua noortest koosneb nõuandev komisjon, mis arutaks läbi noori puudutavad küsimused. Eeskujuks selle loomiseks tuleks võtta Tallinna linna Noortenõukogu.
9. Integratsioonipoliitika peab olema ühtne tervik
Eestis elab suur rahvusvähemus venelaste kujul, kelle integreerimine Eesti ühiskonda on saanud tõeliseks proovikiviks meie valitsustele. Meie riigi suurus ning rahvahulk ei võimalda inimeste kõrvale jätmist ning ei tohikski seda soodustada. On oluline ühtne tegutsemine.
11. Välissuhetes ei tohi rusikat vibutada
Välissuhtluses ei tohiks Eesti niivõrd palju rusikat vibutama ning hoiduma radikaalsetest ning agressiivsetest sõnavõttudest. Meile on oluline hea läbisaamine eelkõige meie naabritega ning siis alles Euroopa liiduga. Kuivõrd teine on saavutatud suhteliselt hästi, siis tuleks jätkata naabritega suhete parandamist.
12. Sisseränne peab olema suunatud ning fokuseeritud
Probleem Eesti sisserändega on olemas ning selle eitamine on naiivne. Sisserändekvoot ei ole lahendus olukorrale, kus enamus sisse rännanuid on madala haridustasemega ning vähese kvalifikatsiooniga. Välisspetsialitside Eestisse toomine, nende tegevuse soodustamine ning nende heaolu tagamine, jäämise eesmärgil, on riikliku olulisusega küsimus. Äärmisel oluline on spetsialistide säilitamine Eestisse. Eesti peab valima endale arengusuuna ning töötama selle kallal järjepidevalt ning nagu üks mees!
13. Kultuur ei tohi saada ajalooks
Eesti kultuurielu on rikas ning sellest ei saa kunagi küll. Selle arendamine on meie rahva püsima jäämise aluseks. Kultuuri rahastamine peab soodustama selle valdkonna arengut ning kultuurivaldkonnas tegutsemine soodne. Käibemaksu piletihindandele tuleb langetada 9%le ning kultuurikulutuste osakaalu SKPst tuleb tõsta vähemalt 1,2%le.
14. Maaelu ei tohi kolida muuseumisse Rocca Al Mares
Erimärgistusega kütuse aktsiisid, infrastruktuuri järjepidev hävitamine maapiirkondades, haridusasutuste sulgemine ning paljudki teised teod on hakkanud meie maaelu välja suretama. Maaelu ei tohi kolida Vabaõhumuuseumisse Tallinnas vaid peab jääma sinna, kus on tema kodukoht - maale! Olla maainimene peab olema võimalik ning on vajalik selle populariseerimine töökohtade loomise kaudu välja surevatesse piirkondadesse. See on osa Eesti ajaloost ning kultuuripärandist, mis ei tohi surra.
15. Kodanikuliikumiste soodustamise tuluallikaks Hasartmängumaks
Nii nagu Taanis, peaks Eesti kehtestama Hasartmängumaksu kodanikuliikumiste arendamise osaliseks katteallikaks ning selle kulutuse osakaal tulust peaks olema fikseeritud seadusega. Selline rahastamisskeem võimaldab varasemast suuremat panust kodanikuliikumistesse, mis on olnud riiklikult kasulikud ning toetaksid elanike võimet osaleda parema Eesti loomises.
tahtes tagada õnneliku elanikkonda,
soovis anda inimestele kindlustunnet,
unistades paremast Eestist kõigile,
süstimaks kindlustunnet elanikesse,
olen koostanud enda manifesti "15 teesi: Meie ühine Eesti", mis sisaldab endas minu seisukohti riigijuhtimise prioriteetsetest küsimustest.
Meie riigi eest!
1. Rahvaalgatus tuleb seadustada Põhiseaduse tasandil
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 1 sätestab kõrgemaima võimu kandjaks rahva, kuid ei võimalda rahval otseselt osaleda õigusloomes. Selle valguses on oluline selle võimaldamine enamal, kui märgukirja saatmise teel. Rahvaalgatuse seadustamine aitab võõrandumistunde tekkimise vastu ning soosib aktiivsemat sekkumist poliitikamaastikule. Selline võimalus on rakendst leidnud näiteks Šveitsis, kus on rahvaalgatus võimalik riiklikul ning kohalikul tasandil.
2. Eesti maksusüsteem vajab põhjaliku ülevaatamist
Kiiresti arenevas maailmas on oluline kaasas käia muutuvate trendidega ning mõista ühiskonna struktuuri muutusi. Me elame vananevas ühiskonnas ning meile on väga oluline stabiilse järelkasvu tagamine ning samaaegselt eakatele väärilise elu tagamine. Selleks tuleb üle vaadata Eesti maksusüsteem ning kaaluda astmelise tulumaksu kehtestamist, nagu seda on teinud enamus heaoluriigid.
3. Alkoholi reklaam peab olema täielikult keelustatud televisioonis
Televisiooni põhiliseks vaatajaskonnaks on Eesti püsielanikud, kelle tervis on meile olulisem, kui miski muu. Seetõttu tuleks keelustada alkoholi reklaam televisioonis ning seada piirangud tänavareklaamide arvule.
4. Keskhariduse kättesaadavus peab olema tagatus kõikidele soovijatele
Kesk- ja keskerihariduse kättesaadavuse tagamiseks on oluline hariduskulutuste suurendamine 8%le Eesti Vabariigi SKPst ning seeläbi tuleb tagada täielikult tasuta keskhariduse omandamine. Töövihikud on oluline osa õppevahenditest ning nende soetamine ei tohiks laskuda lapsevanemate õlgadele. Transport kooli ning koju peab olema tagatud ning rahastatud riiklikult.
5. Põhikool peab tagama ellujäämisoskuse
Eestis upub aastas ligi 100 inimest. Me ei tohiks lubada endale ühtegi õnnetut õnnetusjuhtumit, kus inimene upub puudulike ujumisoskuste tõttu. Selliseid juhtumeid on palju ka muudes valdkondades. Selle vältimsieks tuleks lisada riiklikusse õppekavasse kohustuslik ujumis- ning liiklusõpe, mis võimaldaks inimestele ohutuma liiklemise ning suplemise. Vajalik on enesekaitsekursuse lisamine 2. kooliastme õpilaste kavasse, võimaldamaks nendele suuremat kaitsevõimet röövimise vastu. Tervisekasvatus peab olema läbiv aine põhikoolis ning sisaldama endas baasteadmisi suguelust.
6. Akadeemiline puhkus tuleb seadustada ka gümnaasiumis
Gümnaasiumi lõpetajal on ees suur valik, mis määrab endamuse tema tulevasest elust. Õigete otsuste langetamine eeldab laiemat maailmapilti, kui annab Eesti haridussüsteem ning kui ühel noorel on võimalik õppimise kõrvalt omandada. Vajalik on akadeemilise puhkuse võimaldamine, mis võimaldaks inimestel reisida ning avastada võimalusi. Niisamuti võimaldab puhkus lõpetada kooli suurema vaevata nendel noortel emadel, kellele on rasedus tulnud üllatusena.
7. Kõrgharitud kodanikkond peab olema riigi prioriteet
Väikese rahvaarvu tõttu ei ole meil võimalik valida inimesi ning on väga oluline spetsialistide koolitamine ning kvalifitseerunud tööjõu säilitamine Eestisse. Kõrgharidus peab olema kättesaadav kõikidele ning seda tasuta kujul. See on meie relv majanduslikul alusel tekinud tõrjutuse vastu kõrgharidusest.
8. Riik vajab noorte nõuandvat komisjoni
Noorte küsimustes teab rääkida ikka noor. Märt Treier on öelnud, et mida tema ka teab sellest, mida tunneb üks 16-aastane saalis istudes ja teda kuulates. Meie valitsusel puudub kontakt noortega ning selle tagamiseks oleks vajalik peaministri kantselei juurde luua noortest koosneb nõuandev komisjon, mis arutaks läbi noori puudutavad küsimused. Eeskujuks selle loomiseks tuleks võtta Tallinna linna Noortenõukogu.
9. Integratsioonipoliitika peab olema ühtne tervik
Eestis elab suur rahvusvähemus venelaste kujul, kelle integreerimine Eesti ühiskonda on saanud tõeliseks proovikiviks meie valitsustele. Meie riigi suurus ning rahvahulk ei võimalda inimeste kõrvale jätmist ning ei tohikski seda soodustada. On oluline ühtne tegutsemine.
10. Euroopaga seob rong, mitte paber
Euroopa Liitu kuulumine on turgutuseks meie surevale põllumajandusele, kuid meie ühendus Euroopaga peaks olema füüsiline ning selle tagab korraliku rongiliiklus. Transpordivolinikuna peaks selle eest seisma meie enda mees Euroopa Komisjonis. Rong on ohutum, kiire, odavam, keskkonnasäästlikum ning võimaldab suuremat reisijate hulka.
11. Välissuhetes ei tohi rusikat vibutada
Välissuhtluses ei tohiks Eesti niivõrd palju rusikat vibutama ning hoiduma radikaalsetest ning agressiivsetest sõnavõttudest. Meile on oluline hea läbisaamine eelkõige meie naabritega ning siis alles Euroopa liiduga. Kuivõrd teine on saavutatud suhteliselt hästi, siis tuleks jätkata naabritega suhete parandamist.
12. Sisseränne peab olema suunatud ning fokuseeritud
Probleem Eesti sisserändega on olemas ning selle eitamine on naiivne. Sisserändekvoot ei ole lahendus olukorrale, kus enamus sisse rännanuid on madala haridustasemega ning vähese kvalifikatsiooniga. Välisspetsialitside Eestisse toomine, nende tegevuse soodustamine ning nende heaolu tagamine, jäämise eesmärgil, on riikliku olulisusega küsimus. Äärmisel oluline on spetsialistide säilitamine Eestisse. Eesti peab valima endale arengusuuna ning töötama selle kallal järjepidevalt ning nagu üks mees!
13. Kultuur ei tohi saada ajalooks
Eesti kultuurielu on rikas ning sellest ei saa kunagi küll. Selle arendamine on meie rahva püsima jäämise aluseks. Kultuuri rahastamine peab soodustama selle valdkonna arengut ning kultuurivaldkonnas tegutsemine soodne. Käibemaksu piletihindandele tuleb langetada 9%le ning kultuurikulutuste osakaalu SKPst tuleb tõsta vähemalt 1,2%le.
14. Maaelu ei tohi kolida muuseumisse Rocca Al Mares
Erimärgistusega kütuse aktsiisid, infrastruktuuri järjepidev hävitamine maapiirkondades, haridusasutuste sulgemine ning paljudki teised teod on hakkanud meie maaelu välja suretama. Maaelu ei tohi kolida Vabaõhumuuseumisse Tallinnas vaid peab jääma sinna, kus on tema kodukoht - maale! Olla maainimene peab olema võimalik ning on vajalik selle populariseerimine töökohtade loomise kaudu välja surevatesse piirkondadesse. See on osa Eesti ajaloost ning kultuuripärandist, mis ei tohi surra.
15. Kodanikuliikumiste soodustamise tuluallikaks Hasartmängumaks
Nii nagu Taanis, peaks Eesti kehtestama Hasartmängumaksu kodanikuliikumiste arendamise osaliseks katteallikaks ning selle kulutuse osakaal tulust peaks olema fikseeritud seadusega. Selline rahastamisskeem võimaldab varasemast suuremat panust kodanikuliikumistesse, mis on olnud riiklikult kasulikud ning toetaksid elanike võimet osaleda parema Eesti loomises.
Lugupidamisega,
Daniel Sepp
