Ära jäta ühtki postitust vahele! 13:32

Lisasin enda blogile äsja uued võimalused selle sisuga. Üks nendest on mõeldud nendele kes kasutavad mõnda RSS vooglugejat või lihtsalt eelistavad seda lugemiseks kui puhtat keskkonda ning teine on e-posti keskne, mis võimaldab saada kõik uued blogipostitused e-kirjadena.

Ekraanitõmmis blogist

Liitumsieks on vaja sisestada enda e-post ülalnähtavasse kasti ning vajutada nupule "Subscribe". Need inimesed kes eelistavad RSS-voo lugejaid leiavad endale tuttava Feedburneri viite ning pildi alt, kohe kirja "Jälgi läbi RSS voo" alt.

Kui sul on teisi mõtteid, mis ma saan enda blogis teha, et sul oleks seda mugavam lugeda, siis anna mulle teada ning ma annan endast parima, et see ka teoks saaks. Kirjuta mulle enda mõtted kommentaariumisse või e-postile.

Head lugemist!

Õpilasliit loeb minu blogi* 00:00

Ekraanitõmmis opilasliit.ee'st

Täna päeval otsustasin ma vaadata hetkeks Eesti Õpilasesinduste Liidu veebilehele ning avastasin, et nad on õppust võtnud minu postitusest ning kiiresti pannud üles terve hulga protokolle. Sellest saab teha vaid ühe järelduse - nad loevad minu blogi ning keegi ütles neile, et õige oleks need üles riputada.

Ma pean tunnistama, et mind siiski hämmastab see, kuidas organisatsioon toimib ilma ühegi juhatuse koosolekuta näiteks 7 kuu pikkuse aja jooksul. Eriti kui vaadata EÕELi struktuuri, siis on keeruline tööd teisiti ette kujutada. Poliitikaloome on kord selline asi, kus tuleb tihti kohtuda. 

Ma olen väga õnnelik, et need sinna ilmusid lõpuks, aga ikkagi 7 kuud! Paistab, et sellest ajast pole midagi mälestada. Üldse tundub kuidagi paljuski liidu tegevus kurvameelne, sest kui ma üritasin tutvuda nende sisuga siis on need kirjutatud veel hullemini kui.. noh, ma ei teagi, millega oleks kohane võrrelda.

Võtsin suvalise nendest lahti nüüd ja kommenteerin natukene:

+ Koosoleku toimumise koht - Skype. Väga noortepärane lahendus, eestlaslik ja uudne, väga hea!

+ Koosoleku kestus. EÕELi koosolekud on tavaliselt pikad ja ebakonstruktiivsed. See kestis ainult 2 tundi. Selle aja jooksul arutati 7 päevakorrapunkti.

+ Osalus. Terve juhatus oli kohal, see on positiivne märk.

+ Kujundus ja paigutus. Asi hakkab ilmet võtma ja millestkist on lootust juba aru saada. 

- Esimees protokollib. See ei ole õige, sest ta ka juhatab koosolekut. Need peaksid ikkagi lahus olema, kuivõrd esimehel on protokolli kinnitav funktsioon. 

- Lühendite kasutus. Kurat, ega te ainult enda jaoks ei protokolli. Mis on VÕRK? Mis on ENEB (okei, mina seda tean)? 

- Terminite käsitlus. "Uuringutiim". Mis asi see selline on? Mis uuring, misasja?!

- Ajakasutus. Kiita heaks 3-päevane puhkuse avaldus; avastada, et veebileht on vananenud; määrata järgmise juhatuse koosoleku aeg; võtta vastu liige; määrata ENEBi nõukogu liige; võtta osa infot teadmiseks ning rääkida vilistlastest on 2 tunni jaoks paganama vähe minu meelest. 

Protokollist on teisisõnu vähe kasu. Mina, liikmena, ei saa midagi olulist teada. Sellised protokollid paistavad olevat tehtud ainult selleks, et see oleks või siis ainult enda jaoks. SEE EI OLE LÄBIPAISTVUS.

See ei ole see, mida ma enda postitusega taotlesin, kallis EÕEL. Te ei saanud asjast aru. Aga eks ma ükshetk annan enda panuse selle parandamiseks. Täna teatas Mirell Jänes, et ma vihkan Eesti Õpilasesinduste Liitu*. See on vale. Ärge uskuge inimesi kes nii ütlevad, nad valetavad. Ma armastan seda liitu ja sellepärast ma veel liigutangi mõnda lille, et midagi muuta. Aga.. mis mul teile ikka soovida, kui tervist ja jõudu. Kohtumiseni!

iPadi ekraanitõmmis Skype'st.

* - Pisike parandus, sest Marili Niidumaa hüppas mulle kõrri selle vihkamise eest. Nojah, ei öelnud vihkan. Ütles "ei meeldi". Minu viga, vabandan. Aga tõestuse viimase ütlemise leiate alt.

Mirell Jänes: "Ma tean, et sulle liit ei meeldi"
Daniel Sepp: "Loe mu blogi vahelduseks"
Daniel Sepp: "Mulle meeldib liit"

Vestlus läheb edasi teemal kuidas ma väljendan enda suurt armastust selle organisatsiooni vastu.

Et see nüüd mustvalgelt kirja saaks, siis MULLE MEELDIB EESTI ÕPILASESINDUSTE LIIT.

Ja kõikidelt, kes arvavad, et mulle ei meeldi liit, siis küsin: "Miks te valetate?"

Ma armastan teda nii väga! 12:45

Foto: Daniel Sepp

Mõni päev tagasi kirjutas mulle üks noor neiu ja kurtis mulle, et minu blogi on nii poliitiline ja ma ei kirjuta enam endast, nagu vanas Daily Danielis. Ma vaatasin enda blogi visiooni ja avastasin sealt endajaoks eesmärkide peatükist sellise keerulise lause:

Tutvustada minu eesmärke, motiive ning muuta avatumaks ühiskonnale läbi enese tegevuste tutvustuste;

Ma vajusin mõtteisse tükiks ajaks. Kas see tähendab, et ma peaksin siia kirjutama ka enda eraelust ja selle saavutustest? Ei tea. Aga ma otsustasin, et ma võin seda siiski teha - kes mind keelab? Kirjutasin siis sellele tüdrukule vastu sellise kirja:

Hea Mirjam,

mul on väga hea meel, et sa oled minu blogi püsilugeja ning tunned huvi minu tegevuste vastu. See blogi on tõesti kujunenud poliitiliseks ning suhteliselt asjalikuks, kuid ma usun, et see ei tohiks olla takistus, nagu sina kirjutasid, enesetutvustamisele.

Sa küsisid kuidas mul läheb - tänan küsimast, väga hästi ning samalajal väga kiirelt. Ma tegelen aktiivselt valimiskampaaniaga ning olen ka haigeks jäänud mis muudab sellega tegelemise palju keerulisemaks. Mul on köha, nohu, peavalu ning palavik. Üldiselt ma ravin ennast nii kuidas jaksan ning olen pidanud ühe vestlusringi ära jätma haiguse tõttu.

Minu ellu on saabunud armastus ning ma olen leidnud ennast kellegi kõrvalt kellega tutvumisega tean ma täpselt millal täitub 60 päeva meie tutvumisest, kelle kõrval tunnen ma ennast kindlalt, kuid talle silma vaadates kaotan ma selle koheselt ning kelle südamelööke võiksin ma kuulata ööd ja päevad läbi. Minu süda on võidetud - kas tema oma ka minule kuulub ma ei tea.

Me veedame koos vahepeal rohkem, vähepeal vähem aega, kuid iga meie kohtumine on südamlik ning ma tunnen puudust temast ka praegu. Ma tean, et ta loeb neid ridu ükshetk ning ma loodan, et ta tunneb end ära.

Ta sõnumid on niivõrd armsad ja kui ta ütleb, et igatseb mind siis ma usun seda, sest tunnen täpselt sama tema vastu ning mul ei saa temast kunagi küll. Ja isegi kui ta paksuks läheb või kiilaks ennast lõikab siis armastan ma teda ikkagi, sest ta on alati ilus. Ta ei pea ennast meikima, sest teab, et ta on ikkagi ilus ning tema üllatumine minu vahepealsete tegude pärast on nii siiras, et teeb südame soojaks.

Jah, ma olen endast kirjutades kirjutanud temast aga eelkõige sellepärast, et ta on pool minust ja ma loodan, et ehk ükshetk olen minagi siiski osa temast. Ilma temata läheks mul halvasti, aga praegu mul läheb kõik suurepäraselt.

Mirjam, ma väga loodan, et see kiri andis vastuse osadele sinu küsimustele. Ma loodan, et sa kirjutad mulle ka tulevikus, sest ma meelsasti vastan sinu ja kõikide teiste inimeste e-mailiga saadetud küsimustele.

Parimat,

Daniel 

Selline oli minu kiri ühele lugejale. Tema loa puudumisel ma tema kirja ei avaldanud, kuid kui sinagi tahad, et ma käsitleksin mõnda teemat vähem või rohkem, siis kirjuta mulle kindlasti daniel [ät] opilaskond.ee

Rootalu ja Peterson on tapnud EÕELi läbipaistvuse! 12:00

Ekraanitõmmis viimasest EÕELi juhatuse protokollist

Ei ole mingi saladus, et ma olen suhteliselt kaua olnud Eesti Õpilasesinduste Liidu aktivist. Juba Merilin Piipuu ajal oli minu nina võimalik näha EÕELi kontoris ning hiljem, Deivi Sarapsoni juhatuse ajal olin suhteliselt tihe külaline. Koos sai seda kontorit koristatud, seal tööd tehtud ning arutatud ka tööväliseid küsimusi. Üldiselt iseloomustas seda aega suhteliselt hästi korraldatud läbipaistvus: inimesed olid kontorisse teretulnud siis kui nad seda soovisid; juhatuse liikmed ei tähtsustanud enda staatust üle; salajasi dokumente, kui selliseid ei olnudki väga; juhatuse protokollid olid alati üleval.

Vaadates tagasi tean ma rääkida, et see ei olnud alati niimoodi, kui Merilin Piipuu juhatus andis sellele tugeva tõukke edasi ning juba Martinsoni juhatuste ajal hakkas asi edenema kindlasti paremuse poole. e-ajastu saabumine võimaldas inimesi paremini informeerida toimuvast ning see oli asjade loomulik kulg.

Aasta 2009 kevadised üldkoosolekul valiti taaskord uus juhatus ning selle juhatuse aeg oli äärmiselt keeruline. Esimees Sille Lukk sai sellega aga vapustavalt hakkama ning see, kuidas ta pidi juhatuse tehtud vigade pärast, mida ta tegelikult mõjutada ei olekski saanud, punastama Üldkoosoleku ees kandes ette juhatuse aruannet, oli märk tema tõelistest juhi omadustest. Ta tunnistas ennast süüdi, kui oli süüdi ka keegi teine. Näpuga ei näidatud.

Petersoni juhatus
Aasta aega hiljem valiti Raplas uus juhatus mille esimeheks sai mõnedeks kuudeks noor Kristo Peterson. Mida me tema valitsemisajast teame? Teame seda, et ajaloos jääb meenutama tema valitsemisaega 2 protokolli. Rohkem neid ei ole, vähemalt minul, kui õpilasel nendele ligipääs puudub. Kahe protokolli puhul olen ma teadlik sellest, et arutati küsimusi ning jagati raha. Kulud olevat kontrolli alt väljunud ning nende ohjeldamisega tegeles aktiivselt tegevjuht Siiri Pajupuu, kes oli pandud Rahandusministri rolli eelarvet kärpima. Ülejäänud juhatusel puudus ilmselgelt selleks piisav kompetents. Juba Raplas vedasin ma kihla, et millal juhatus laguneb ning pean tunnistama, et olin eksiteel olnud. Hoopis varem! Esimehe lahkumist ei suutnud aga ennustada isegi mina ning see oli tõesti ootamatu. Ma eeldasin, et süüallikas jääb organisatsiooni sisse ning see mädaneb vaikselt edasi. Õnneks läks aga teisiti ning korra umbusaldusringile läinud Peterson taganes ise ning lahkus juhatusest. Aseesimees Gerrit Lääne loobus enda kohast, kuid jäi juhatusse. Viimase puhul oli tegemist puhtalt populistliku sammuga, sest aseesimehe roll ei ole EÕELi struktuuri puhul väga määrav ning reaalset võimu kui sellist talle ei omistata.

Tema valitsemisajast on teada see, et surid paljud rahvusvahelised suhted ning minu andmete kohaselt kaotati ühe Euroopa Liidu rahadest ette valmistatud projekti juba saadud rahastus. Selle suurusjärk ulatub ligi 100 000 kroonini, mis on ligikaudu 6500€.

Mis jääb Rootalu juhatust mälestama?
Mitte midagi. Vähemasti nii tundub ühele inimesele uurib Eesti Õpilasesinduste Liidu kodulehekülge täna, 5. jaanuaril 2011. Tühjus - absoluutne null. Teadaolevalt ei ole ühtegi protokolli avalikus ruumis leida võimalik, mis näitaks, et juhatus on midagi teinud. Tegevbüroo tegemistest teame me seda, et hoogsalt toodetakse infokirju ning saadetakse pressiteateid. Meediamonitooring töötab hästi ning kommunikatsioon funktsioneerib. Kahjuks on tegemist aga paljuski ühepoolse suhtlusega.

Sellest kõigest võime teha ühe järelduse - läbipaistvus on surnud. Loodan, et kauaks see nii ei jää ning kevadel valitav juhatus suudab meile taaskord seda pakkuda. Õpilastel on õigus teada, kuidas kulutatakse nende nimele võetud raha, mida teeb nende valitud juhatus ning kuidas nende esindajad käituvad partneritega. Läbipaistvus on võti ning see toob ja loob usalduse.

Valimisteni!