Kui ma arvutama hakkasin, siis ma hakkasin peaaegu nutma, sest kui võtta lahti meie eelarve ja panna protsentidesse, siis tuleb välja, et me oleme vaid palka maksev MTÜ, mitte ei tee sisulist tööd.
| KULULIIK | SUMMA (€) | MAHT (%) |
| Palgakulud | 23 252 € | 55,76 % |
| Majandamiskulu | 5 883 € | 14,11 % |
| Kokku | 29 135 € | 69,87 % |
Pean tunnistama, mind jahmatas see number tõesti nutu äärele, sest kui ma võrdlesin seda teiste katusorganisatsioonidega, siis on meil tõesti midagi väga paigast ära. Enam kui 2/3 meie tulust läheb töötajatele ning oma liikmete tegevusse saame me panustada vaid 3/10 jagu.
Ärge mõistke mind valest - ma ei väida, et töötajaid ei ole vaja. On küll! Lihtsalt meie eelarve ei võimalda praegusel hetkel enam samamoodi jätkata. On kaks võimalust:
1. vähendada tööjõukulutusi;
2. suurendada meie eelarvemahtu.
Selleks, et leida põhjuseid võimalikule olukorrale vaatasin ma üle ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu eelarved ja avastasin, et meie eelarve on vähenud ebaproportsionaalselt palju võrreldes majandusega.
Millest tuleneb meie väike eelarve?
Meie põhiliseks probleemiks on see, et meil ei olnud inimesi, kes juhiksid projekte, neid läbi viiksid ja nende eest vastutaksid. Me oleme selle pannud juhatuse õlgadele ning suure töökoormuse tõttu ei ole võimalik olnud seda reaalselt teha.
Kui vaadata lahenduste poole, siis projektidel on võimalik sisse kirjutada projektijuhitasu, mis tähendaks, et me saame kirjutada osad oma tööjõukulud sinna sisse ning palgata ka endale osalise tööajaga inimesi. Osaline tööaeg võimaldab neil pühenduda projektile. Palgates osalise tööajaga üliõpilase saame me endale kvalifitseeritud tööjõudu suhteliselt madala tasu eest ning vähemalt on meil inimene, kes veab projekti läbi tule ja vee, sest see on tema kanda ja vastutada.
Võimalikud lahendused
Teiseks asjaks on puudulik suhtlus partneritega ning rahalise koostöö puudumine. Vanasti toetas meid suuresti SEB, kuid nüüd on see kadunud. Taaskord tuleks hakkata aktiivsemalt rääkima võimalike partneritega ning seeläbi tuua meile rahalist ja mitterahalist püsitulu.
Kolmas meede on Riigikogu liikmete aktiivne lobimine, mis võiks meid viia riigieelarvelise püsitoetuseni, mis kirjutataks sisse otse eelarvesse eraldi reana.
Väga tähtis on kaaluda ärilise tegevuse alustamist, mis tooks Eesti Õpilasesinduste Liidule sisse tulu. Ei tohi unustada, et Eesti Üliõpilaskondade Liit on oma ärilise tegevusega teinud enda eelarve oluliselt priskemaks. Meie pakutavad teenused võivad olla laialdased. Me ei peaks endale piiranguid seadma. Näiteks võiksime kaaluda õpilaste õigusi käsitlevate vihikute välja andmist koostöös OÜ Realisteriga (Valemivihik).
Järgmise juhatuse ülesanne on viia meie eelarve taaskord üles ning samalajal hoida seda tasakaalus. Meie püsikulud ei tohi kasvada protsentuaalselt ning seetõttu kutsun üles kõiki juhatuse kandidaate esitama enda nägemust liidu rahastamise täiendamisest.
Ärge mõistke mind valest - ma ei väida, et töötajaid ei ole vaja. On küll! Lihtsalt meie eelarve ei võimalda praegusel hetkel enam samamoodi jätkata. On kaks võimalust:
1. vähendada tööjõukulutusi;
2. suurendada meie eelarvemahtu.
Selleks, et leida põhjuseid võimalikule olukorrale vaatasin ma üle ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu eelarved ja avastasin, et meie eelarve on vähenud ebaproportsionaalselt palju võrreldes majandusega.
Millest tuleneb meie väike eelarve?
Meie põhiliseks probleemiks on see, et meil ei olnud inimesi, kes juhiksid projekte, neid läbi viiksid ja nende eest vastutaksid. Me oleme selle pannud juhatuse õlgadele ning suure töökoormuse tõttu ei ole võimalik olnud seda reaalselt teha.
Kui vaadata lahenduste poole, siis projektidel on võimalik sisse kirjutada projektijuhitasu, mis tähendaks, et me saame kirjutada osad oma tööjõukulud sinna sisse ning palgata ka endale osalise tööajaga inimesi. Osaline tööaeg võimaldab neil pühenduda projektile. Palgates osalise tööajaga üliõpilase saame me endale kvalifitseeritud tööjõudu suhteliselt madala tasu eest ning vähemalt on meil inimene, kes veab projekti läbi tule ja vee, sest see on tema kanda ja vastutada.
Võimalikud lahendused
Teiseks asjaks on puudulik suhtlus partneritega ning rahalise koostöö puudumine. Vanasti toetas meid suuresti SEB, kuid nüüd on see kadunud. Taaskord tuleks hakkata aktiivsemalt rääkima võimalike partneritega ning seeläbi tuua meile rahalist ja mitterahalist püsitulu.
Kolmas meede on Riigikogu liikmete aktiivne lobimine, mis võiks meid viia riigieelarvelise püsitoetuseni, mis kirjutataks sisse otse eelarvesse eraldi reana.
Väga tähtis on kaaluda ärilise tegevuse alustamist, mis tooks Eesti Õpilasesinduste Liidule sisse tulu. Ei tohi unustada, et Eesti Üliõpilaskondade Liit on oma ärilise tegevusega teinud enda eelarve oluliselt priskemaks. Meie pakutavad teenused võivad olla laialdased. Me ei peaks endale piiranguid seadma. Näiteks võiksime kaaluda õpilaste õigusi käsitlevate vihikute välja andmist koostöös OÜ Realisteriga (Valemivihik).
Järgmise juhatuse ülesanne on viia meie eelarve taaskord üles ning samalajal hoida seda tasakaalus. Meie püsikulud ei tohi kasvada protsentuaalselt ning seetõttu kutsun üles kõiki juhatuse kandidaate esitama enda nägemust liidu rahastamise täiendamisest.
0 comments:
Postita kommentaar