Minu abivahend? |
Kogu see sündmustik meenutab mulle tänast Riigikogu liiget Rainer Vakrat, kes korvpalli mängides suutis kukkudes samuti jalga vigastada. Kakukaamerast korvpallini väga palju ei ole ning meie trauma on sarnane. Temal juhtus see Riigikogu valimiste eel, minu Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse valimiste eel.
Samalajal saan ma hästi aru, et vaid karkude pärast ei ole mõtet Üldkoosolekule tulemata jätta - olen kohal nagu kord ja kohus. Ainus, mis võib olla häiriv on see, et ma ei saa mängida, joosta ja hüpata, kui mult seda nõutakse.
Sellegipoolest loodan ma väga, et 32. KK on mõistlikult ehitatud hoone ja seal liiklemine ei saa olema kõige piinarikkam tegevus. Niisamuti loodan ma siiski väga, et ma ei pea pühapäeval enam karke kasutama kõnetooli ronimisel.
Karkudega meenub mul tegelikult tõsiasi, et Liisa Nuut on kandideerinud ka peapõrutusega ning saanud sellega hiilgavalt hakkama. Vaatamata sellele, et ka minu pea tabas ühte kõvast materjalist objekti on mul kupli all kõik korras :P
Jõudu!
3 comments:
Saad hakkama :) ! Sinu blogi näeb natukene kehvem välja kui eelmine kord seda külastades.
Ahsoo, aitäh kommentaari eest. See on tegelikult tööversioon ning selle arendus jäib jõudsalt. Katsetasime just uut päisstruktuuri, kuid paistab, et see ei anna soovitud effekti.
Kas lõpetasid kakukaamera ära?
Postita kommentaar